Olen jooksja

Mina olen Liina ja mulle meeldib joosta. Mitte et ma suudaks kiiresti joosta või väga kaugele joosta (veel), aga mulle lihtsalt väga MEELDIB joosta.

Jooksjaks saamine

Umbes 10 aastat tagasi samal ajal (2004 sügisel) olin ma juba paar kuud elanud Saksamaal vahetusperes. Olin 16-aastane ja olin vahetusõpilane sellise imetoreda organisatsiooni nagu YFU kaudu. Minu pere sattus olema päris sportlik. Mama ja Papa käisid iga nädalavahetus koos jooksmas ja vanuselt teine vahetusõde Dhana oli täitsa väle jooksja ja võistles jooksuvõistlustel. Minust paar aastat nooremad kaksikud on ka mõlemad sportlikud. Alguses ma väga ei pööranud tähelepanu sellele, et Mama-Papa ja Dhana iga laupäev paar tundi autoga parki jooksma sõitsid.

Seoses igasugu maitsvate elamustega aga hakkas see mullegi huvi pakkuma.

Algus oli vaevaline. Ma ei suutnud poolt kilomeetritki joosta ilma hingeldamata ja kõnnipausita. Mama ja Papa kordamööda tegid jooksutiire minule seltsiks olles, juhendades ja nõu andes. Mamaga saime alati viimased paarsada meetrit võidu joosta 🙂 Mingi aeg ma aga enam ei pidanud nii palju pause tegema ning lõpuks saime juba terve perega kõik koos metsas joostes nädalavahetust nautida. Kaksikud hakkasid ka just sel ajal regulaarseteks jooksjateks.

Vahetusaastal õppisin ma armastama jooksmist, tantsimist ja ujumist. Mul oli väga sportlik vahetusaasta.

Jooksmine on mulle olnud…

Eestisse tagasi tulles jätkasin jooksuga mõnda aega ja viimase 10 aasta jooksul olen väikeste pausidega ikka jooksmist harrastanud.

  • Jooksmine on olnud mulle aeg parima sõbrannaga elu üle arutamiseks. 
  • Jooksmine on olnud mulle viis oma probleemide eest ära jooksmiseks või nende hetkeks unustamiseks ajal kui üks pikk suhe oli lõppemas ning ülikooli nominaalajaga lõpetamine ei õnnestunud. 
  • Jooksmine on mulle olnud ka aeg maailmaga kursis püsimiseks ja raamatute lugemiseks (mingi vahe kuulasin kogu aeg raadiosaaadete podcaste ja kuulderaamatuid jooksu ajal). 
  • Jooksmine on olnud mulle viha ja kurbuse peletamiseks aga ka rõõmsate sündmuste üle mõtlemiseks.
  • Jooksmine on mulle olnud frustratsiooni tekitaja, kui mul parasjagu miski kehas valu teeb ja ma ei saa joosta.
Vastavalt vajadusele on jooksmine mind igasugu elu etappidest ja muutustest läbi aidanud kas andes põgenemistee reaalsusest või siis vastupidi sundinud mind olukordadesse, mis panevad elu üle mõtlema.

Elu Suurtest Eesmärkidest

Viimase kahe aasta jooksul on aga minu eesmärgid muutunud – või siis selgemaks saanud ja ühise nimetaja leidnud. Ma mõtlesin enda jaoks välja, et minu elu üks suurtest eesmärkidest on joosta maraton. Ma tahan olla alati piisavalt vormis ja treenitud, et olla võimeline jooksma maratoni. Kas see juhtub järgmisel suvel või kahe aasta pärast – või viie? Pole oluline, aga ma tahan suuta joosta maratone. Ma tahan olla vaimselt ja füüsiliselt võimeline selliseid pingutusi ette võtma. See on minu jaoks üks elu Suurtest Eesmärkidest. Neid Suuri Eesmärke on veel ja eks needki peegeldu siin blogis, aga kõike ei ole vaja siia kirja panna.

Selle mõtte pani mulle tegelikult pähe minu õde, kes on ka jooksja. Ta lihtsalt tuli ükskord minu juurde jutuga, et sa teed nii palju trenni, näe siin on treeningkava ja mine suve lõpul maratoni katsetama. Alguses tundus see parajalt hull plaan. Aga seeme oli idanema pandud. Treenisingi selle kava järgi ca kuu aega, aga siis jäin haigeks. Kogu järgneva aasta sain arstide juures käia vahelduva eduga. Mulle ei meeldi haige olla. Põhjuseid oli omajagu ja kõik need tähendasid, et mingit maratoniks treenimist siiski tähtedes tol hetkel ei olnud. Aga kunagi ma teen selle ära niikuinii!

Miks see blogi?

Miks see blogi – hea küsimus! See tekkis 100% hetkeemotsioonil. Aga tundub, et siiani olen hakkama saanud. Blogi aitab mul eesmärgi teekonda jäädvustada. Praegu on sees ka karvane tunne, et ega see blogi kusagile ei kao pärast sajandat hommikujooksu.

Muidugi meeldib mulle ka mängida disainiga, katsetada HTML koodiga täpselt nii vähe või palju, kui see siin võimalik ja vajalik on ning minna süvitsi tervist ja sporti puudutavatesse teemadesse.