Selle postituse kirjutasin valmis juba mais, kui kõhukodanik oli vaid 3 kuud kõhus tšillinud ja Parkmetsa jooks just joostud oli. Siis tekkis aga hasart – kui kaua õnnestub perelisa saabumist laiema ringi eest saladuses hoida? Nüüdseks on aga kõik elu-oluga tihedamalt seotud inimestegrupid teadlikud (sest kõht on juba niivõrd suur, et peita ei anna :D). Postitus võib laivi minna 🙂

Millest alustada?

Viimase aja jooksud on aeglased ja segu jooksulõikudest ja kõnnilõikudest. Jooksud juhtuvad kas Tallinnas Nordicu jooksulindil või Tartus koos Siimuga, kes kannatlikult minu tempos kaasa sörgib. Tuleb ette ka juhuseid, kus on vajalik sisse hüpata mõnesse avalikku asutusse, et kasutada nende tualetti. Pärast jooksu tuleb meeletu uni. Kui on parasjagu tööpäeva hommik siis näeb pilt välja järgmine:

  • Istun voodi serval.
  • Sukapüksid olen jõudnud tõmmata vaid ühe jala põlveni.
  • Vahin tühja pilguga seina.
  • Mõtlen, kas peaks vetsu minema.

Kui on nädalavahetus tähendab see mõnetunnist uinakut diivanil. Viimane kord pärast jooksujärgsest uinakust ärkamist valutas pea ja kallistasin ülejäänud õhtu jooksul vetsupotti.

Jep – suur rõõm, me oleme beebiootel.

Tartu Parkmetsa jooks 2017

 

Tartu Parkemetsa jooks 2017

Tasa ja targu – Tartu Parkemtsa jooks 2017

Niimoodi kolmekesi osalesime ka meie jaoks esimesel Tartu Parkmetsa jooksul.

Selle hooaja rahvajooksud ja -spordiüritused?

Kõhukodanik on sel kevadel palju elevust tekitanud. Näiteks ei saanud ei isa, õde ega eriliselt järjekindel töökaaslane Tanel aru, miks ma keeldun Rattarallile minemast (suurtel kiirustel kukkumise oht). Miks ma sel hooajal ei tundu üldse huvitatud Linnajooksude sarjast. Miks ma skaudilaagrit korraldades teen lõunauinakuid. Miks skaudivormi nööbid eest lennata ähvardavad.

Muide, linnajooksudest üks jooks läheb sel aastal kindlasti kirja – Ööjooks. Ma panin juba pool aastat tagasi Rakvere Spas toa kinni selleks õhtuks. 10 kilomeetit olen ma ikka võimeline ka kõhukesega ära sörkima/kõndima. Rakvere jooks on lihtsalt niivõrd vinge, et seda ei saa vahele jätta. Eelmistest aastatest õppinuna (ja nüüd koos kõhukodanikuga) tean, et ma ei ole suuteline samal õhtul tagasi koju sõitma. Seega on kavas pärast jooksu veidi basseinides sulistada ja siis mõnusalt ja mugavalt hotellis ööbida, et järgmisel hommikul värske peaga ja kütuseks hotelli hommikusöök tagasi koju trippida.

Nii põnev!

Suveplaanid

Peamine trenn järgnevate kuude jooksul saab olema rohke jalutamine, mõnikord ka jooks-kõnd ja suvel ilmselt palju suplemist. Eesmärgiks terve laps ja terve emme.

Nädalaid 12 ja kõhtu pole ollagi – või siiski?

Suvi tuleb aga ka muus osas põnev. Plaanis on soetada liikur, mis võimaldaks nädalavahetuseti Võrus suvilat ehitamas käia. Suvila ise on plaanis saada nii kaugele, et saaksime seal ööbida. Olen plaani võtnud enamus Haanja järvedest suplemiseks ära proovida. Minna skautide suurlaagrisse appi seikluspäevale. Kui Siim ja teised saavad seal tegeleda raja ülespanekuga ja julgestamisega, siis minu roll piirdub ilmselt turvavarustuse õige kandmise juhendamise ja kontrollimisega. Sel korral aga ilmselt päris terveks nädalaks ma metsa jääda ei kavatse. See lõbu jääb seekord Siimule ja tema skautidele. Minu vanemskaudid on juba niivõrd iseseisvad 🙂

Mis Sina arvad?

Kommentaari