Rakvere Ööjooks 2017

Et kõik ausalt ära rääkida… samal päeval, kui Ööjooksu korraldajad oktoobris oma Facebooki lehel 2017 aasta Ööjooksu toimumiskuupäeva ära kinnitasid, broneerisin ma Aqva SPAs toa. Non-refundable. Aga minu jaoks oli see seda väärt, sest Ööjooks on  kõige äegadama elamusega jooks aastas. Lisaks minu mälestused 2015. aasta Ööjooksult öösel tagasi Tartusse sõidust toovad mulle siiani külmajudinad peale. Sellele eelnevad ja järgnevad aastad olen ma alati saanud olla kõrvalistuja tooli peal, sel aastal oli plaan aga auto osta, mille ainuke juhtija vähemalt alguses olen mina. Noh – hotell oli bookitud ja ma täiega ootasin Ööjooksu 🙂

Uus aasta tõi mulle ja Siimule veel ühe uue plaani ja nüüdseks olen ma 6 kuud rase.

Rakvere Ööjooks 2017

Ära söö arbuusiseemneid!

Rasedana jooksmisest

Ööjooksule registreerimisega otsustasin ma veidi oodata kuni olen veidi proovinud rasedana ka joosta. Tuli välja et see on minu jaoks täiesti tehtav. Ka ämmaemand lubas mul mõistusega jooksmise (kui hakkab paha või emakas läheb toonusesse, siis tuleb tempot vähendada või paus teha). Niisiis suve alguses registreerisin enda ja Siimu 10 km distantsile.

Rakvere Ööjooks 2017

Rakvere Ööjooks 2017 ettevalmistused – kõige õigem aeg stardimaterjale võtma minna on siis, kui veel ei ole järjekordi

Mida rohkem kõht kasvab seda keerulisemaks muutub pikalt kõndimine, trepid ja hingamine. Viimasel paaril nädalal olen Nordicu jooksulindil harjutanud pulsi järgi jooksmist – kui pulss läheb üle 150, siis kõnnin paar minutit. Kahjuks ei ole minu pulsikell mulle enam ammu pulssi näidanud.

Minu ettevalmistused selleks jooksuks sisaldasid põhimõtteliselt vaid šoppamist:

  1. uus spordirinnahoidja uues suuruses (… see uus suurus paneb mind jätkuvalt kulmu kergitama)
  2. lisa kõhuvöö – kandsin kahte kõhuvööd üksteise peal ja llisaks kõrge ja elastse pihaosaga trennipükse
  3. uus patarei ja pulsivöö rihm lootuses, et üks neist pulsiprobleemi parandab

Pulssi ma siiski jooksul kahjuks jälgida ei saanud, seab selle sensori garantiisse viima. Niisiis jooksin enesetunde põhjal. Sellepärast ei võtnud ma rajale ka mingit muusikat kaasa, et omaenda enesetunnet paremini jälgida. Selle pulsikella peaks aga kiiremas korras korda tegema.

Rakvere Ööjooks 2017

Rakvere Ööjooks 2017 Stardis melusse sisse elamas

Mis see 10 kilomeetri aeg kujunes sellisel meetodil joostes? 1:32 🙂 Kindlasti kedagi huvitas.

Rohkem kui kaks korrust treppe korraga on aga jätkuvalt suur väljakutse, mis nõuab vahepeal väikest hingetõmbe pausi. Go figure.

Rakvere Raju

Meedias on omajagu väga ilmeikaid pilte sellest rajust, mis jooksjaid Rakveres tabas. Minu põhiline mõte stardist alates oli, et leiaks kusagilt ometi WC 😀 Esimeses joogipunktis see ka leidus. Alles seal panin tähele, et müristab. Veejagajad reklaamisid oma pakutavat umbes nii: “Vesi! Vesi! Siin saab vett! Tule võta vett enne kui see kaela tuleb!” Väike kiire jutuajamine Andresega, kes seda veepunkti kamandas ja jooksin edasi. Järsku läks täiesti pimedaks ja otse ees hakkas välku lööma. Tuul tõusis ja lennutas maas ühtlase kihina vedelevaid joogitopse. Esimesed vihmapiisad olid kerged, aga kauaks see nii ei jäänud. Varsti sadas tuule mõjul horisontaalselt raskeid veepiisku… otse kõrva. Nii ma siis jooksin kaks kätt näo ees. Teed olid hetkeliselt kaetud tulvaveega. Voolusuunast võis aimata, kas jooksen on parasjagu ülesmäge või allamäge. Igat rajaäärset pargipuud vaatasin hirmuga, et kas see kukub kohe tee peale? Lompidest ei olnud mõtet mööda hüpata, sest tossud juba lirtsusid niikuinii.

Üllataval kombel olid need raske saju kilomeetrid ehk 5-7 kõige paremad. Vesijahutus andis mulle nagu võhma juurde. Ma ei jooksud mitte selle pärast, et tahaks kiiremini lõpetada (seda ka :D) aga selle pärast, et lihtsalt enesetunne oli parem ja tundsin, et pulss ei lähe nii kiiresti üles kui selle eelneva lämmi ja palavaga.

Rakvere Ööjooks 2017

Movescount graafik kõnd-jooksust

Kuna minu ümber olid valdavalt kõndijad, siis olid paljudel neist ka vihmakeebid seljas. Ma ei usu, et nad sellest palju kuivemaks jäid :D. Politsei majast mööda joostes tegi kõrval olev meesterahvas oma kaaslasele märkuse, et noh – auto on ju siin. Küsisin neilt selle peale, et kui suur nende kiusatus parasjagu on? Naise kiire vastus oli “Väga suur” ja mehe samaaegne “Üldse mitte” 😀

Olin selleks ajaks juba aluspesuni märg ja keskendusin hoopis vee silmist välja pühkimisele.

Finiš

Ca 8 kilomeetri paiku kiriku eest läbi joostes oli hetkeks kiusatus. Hotell oli sealsamas saja meetri kaugusel. Ees oli paar küngast ehk tõusu ja Siimu ka veel ei olnud. Ma hakkasin hoopis muretsema, et äkki on temaga miskit juhtunud? Ikkagi esimene 10 km jooksuvõistlus tal… Äkki oleks targem ikka Hotelli ära minna.. noh ja rase ka ju ikkagi…

Viimasel kahel kilomeetril vihma enam ei kallanud vaid sadas lihtsalt normaalselt. Kehasoojus kuivatas käed ja varsti ei kleepinud ka pluus enam niivõrd keha külge. 9 kilomeetri posti juures ootas mind Siim, kellega kõndisime-jooksime viimase kilomeetri. Tema muljetas oma finišist ja mina rühkisin sinnapoole.  Lõpukoridori ta uuesti ei tulnud. Mina kogusin oma medali ja nänni kokku. Jooks tehtud – käpelt hotelli. Põhimõtte pärast otsustasime ka selle veekeskuse Ööujumise üle vaadata. Natuke ligunesime mullide juures, veidi uudistasime erinevaid saunu ja kõndisime paar korda kuuma-külma kontrastvannides edasi-tagasi. Aga miski polnud parem, kui lihtsalt voodis vedeleda ja jooksuga välja teenitud Snickersit, õuna ja Cornyt mugida. Paberipahna seest leidsin ka väikese IcePower Magneesiumigeeli pakikese, mis kohe säärtele ära kulus.

Rakvere Ööjooks 2017

Läbivettinud aga õnnelik perekond. Rakvere Ööjooks 2017

Kõhukodanik oli jooksu ilmselt maha maganud ja kui ma lõpuks voodis rahulikult vedelesin algas tema võimlemispidu. Võibolla jõudsid temani minu jooksujärgsed endorfiinid?

SPAtamisest ja Rakverest

Kui juba siis juba eksole? Mul on viimasel ajal raskusi sokkide jalga saamisega. Seega kasutasin võimalust ja broneerisin endale pediküüri aja. Elu esimene pediküür. Protseduuri läbiviija oli super põhjalik ja minu varbad pole vist kunagi nii ilusad olnud 🙂 Kohe hea vaadata! Lõunat sõime Rakveres Rohuaia kohvikus. See on hubase atmosfääriga koht, kus toidud on head ja portsud korralikud. Hinnad olid väga head. Õhtusöögiks panime kinni laua Freskos. Kuna see oli puupüsti jooksurahvast täis, siis oli ooteaeg 45 minutit. Teiste jooksjate seas nägin oma klassiõde abikaasaga ja nende kuu jagu suuremat kõhukest. Neil jooksis ainult üks pereliige seekord.

Aqva Hotell and SPA

Elu esimene pediküür

Rakvere Ööjooks 2017

Frescos tuleb ööjooksu eel 45 mintsa oodata, et oma pasta kätte saada

Hommikul sai mõnusalt sisse magada ja hommikubuffeesse jalutada. Hommikusöögi teenindajad olid ilmselt juba tund aega tagasi väsimusest emotsioonid välja lülitanud, kuid valikut täiendati jooksvalt ja kõhud saime mõnusasti täis. Tagasi Tartusse tulime pika ringiga ehk Peipsi äärest. Vaatasime kohalikku elu ja sõime Alatskivi lossis sibulatoite.

Järgmisel aastal?

Mis siis järgmisel aastal saab? Olen kahevahel. Ühelt poolt olen ma 100% valmis uuesti hotelli bookima ja seda nädalavahetust nautima koos perega. Teiselt poolt pole ma kindel, kas ka äkki järgmisel aastal on lapsekärud keelatud? Ma olen täitsa plaani võtnud hakata selleks jooksukäruga emmeks, kes rahvaspordi üritustel koos titega osleb. Loodan, et korraldajad mõtlevad ümber ja me saame ka järgmisel aastal perekondlikult kolmekesi Ööjooksu elamuse 🙂

Alatskivi Lossi restoran

Alatskivi Lossi restoran

Mustvee

Mustvee

Peipsi

Peipsi kaldal

 

Mis Sina arvad?

Kommentaari