Puhkus pole lebotamiseks vaid matkamiseks

Selle aasta suvisel puhkusel sain jälle mägedes käia. Ootuselevus tuli sisse suhteliselt hilja – esimene laine lõi üle pea, kui kevadel Karula veskis ettevalmistavat koolitust läbi viisime. Teine laine saabus aga vaid ca nädal enne starti. Varem ei olnud lihtsalt aega mõelda millelegi muule kui Nortali Suveülikoolile. Seega ei jõudnud ma isegi pikka autosõitu pelgama hakata (Eestist Ševeitsi ja tagasi olles üks autojuhtidest). Selle tegi minu eest ära minu ema, kes mulle korduvalt manitsusi ette luges. Ka viimased päevad enne starti olid nii tegevusi täis tuubitud, et pakkimine ja varustuse täiendamine jäi jällegi viimasele minutile.

Matkal ei olnud plaanis võtta ühtegi tõsisemat tippu. Ka liustikul ööbimine ei olnud seekord teemaks. Alustasime hoopis jälle täitsa algusest viies läbi Kaugmatkaja esimese osa kursust vanemskautidele.

Šveits, Kandersteg, KISC

Kandersteg on koht, mis oli minu elu külastamist vajavate kohtade to-do-listis. Õde Tuuli on seal korduvalt vabatahtlik olnud küll ronijaid juhendades, küll liustiku matku juhtides. Sain siis minagi lõpuks selle imelise koha ära näha. Esimestel päevadel oli Kander org paksult pilves ja mägesid võis vaid aimata. Kui ilm ilusaks pööras, tervitas meid igal hommikul lummav lumuiste tippudega mägede vaade. Kanderstegi rahvusvaheline skaudikeskus vastas kõikidele ootustele, mille Tuuli oli juba niigi omajagu kõrgeks kruttinud. Mul on hea meel, et sain oma vanemskautides äratada mõttepisiku, et nemadki kunagi sinna vabatahtlikuks läheks.

Olen matkaja – kaugmatkaja

Kõik matkad, peale ühe, on ka kellaga salvestatud. Selle pealt oli kõige parem kõrgust ja tõustud meetreid vaadata. Kandersteg ise on 1200 meetri kõrgusel seega iga päeva stardipunkt oli juba 4x kõrgemal, kui armsa kodumaa kõrgeim tipp.

Mõned põnevamad marsruudid:

Lumetorm juulis

Matk, mis jäi tiheda lumesaju tõttu plaanitust lühemaks. Lumepiir oli sel päeval 1800 kõrgusel. Esimesed lumelaigud maa peal olid kõigile suureks rõõmuks. Õige pea oli see sadu aga suureks nuhtluseks, sest rajad olid enamasti lägased ja lõpuks enam üldse mitte tuvastatav. Seega pöörasime otsa ringi. Pettunud noored said elulise õppetunni teemal, et alati ei saa tipp võetud ja tuleb osata õigel ajal tagasi pöörata.

2.matk

Sel päeval tundisin ma tugevalt puudust kinnaste järele, mis olid olid alla laagrisse jäänud.
IMG_3723 - Copy

Paremal käel kuristik, vasakul käel sama

Matk, mis murdis ka tugevaid. Mööda harja pikalt alla tagasi minnes jäid Ott ja Kata seltskonnast veidi maha, et rahulikus tempos tulla. Noortel oli aga veel jaksu ka Gällihorni tipp võtta ehk ca 100 meetrit üles ronida, ringi vaadata ja alla tulla. Mina jäin sel ajal teerada valvama, et Ott-Kata meist mööda ei kihutaks. Selle kahekümne minuti jooksul jälgisin kõigepealt igavlevalt ja siis järjest suurema põnevusega, mis allpool alpiaasal toimub. Kui skaudid alla tagasi jõudsid seletasin neile pikalt, kuidas mägilehmad, -kitsed ja -lambad ÜRO rahukõnelusi pidasid. Riigiteadlane lööb välja, mis parata. Lõpuks jõudsime kõik ühes tükis alla tagasi, aga põlved ja jalad olid omadega täitsa läbi.

Harjal

Matkapäeva lõuna. Eestis tehtud Vinnukas – best snack ever. Lõunapaus on ka väga tore selfide tegemise aeg.

IMG_3825 - Copy

 

Ei mäleta, kas sellel pildil liigume alla või üles, igal juhul noh…. vaade!

DSC_0089 - Copy

3.matk

Kellele suvine jalutuskäik, kellele tõsine väljakutse

Matk, mida juhtisin mina. Ott lihtsalt pistis kaardi mulle pihku ja teatas, et tema enam ei viitsi. No selge siis. Matka alustuseks palusime Rödelbahni haldajal kelguraja veidi varem lahti teha ja kõik said ca 1 km pikkuse liu teha. Sellest ka see oranži tooni vingerdus stardi juures kaardil.

Kandersteg Rödelbahn

Oshinensee kaugemas nurgas saabus raja osa, mis vastas meie senistele Via Ferrata kogemustele. Paremal käega hoiad trossist/köiest kinni ja vasakul on 200 meetrine drop.

Kandersteg Oshinensee

Lõunapausi ajal ajasime juttu 78 aastase härraga, kes oli mägedesse jalutama tulnud. Härra proovib aastas vähemalt paar korda sealkandis ringi jalutada. Pakkusime talle kommi. Põhjamaa rahvana käisime selles järves ka ujumas. Kohalikud vaatasid meid kui ilmaimet. Pärast karastavat suplust mahtusid matkasaapad jälle jalga ja jalutasime alla tagasi.

6.matk

Kolm ronimispäeva

Winteregg

Esimene ronimispäev – sai soojaks ronida…

IMGP0280

Ja juhendajana peamine vastutus ka – julgestada…

IMGP0134

 

Ning lehmadega radu jagada…

IMG_3877 - Copy

Rychenbärgli

Kõige ägedam ronimiskalju, kus ma seni käinud olen. Kohe alguses sai minu ronijaego korraliku matsu, sest ma ei suutnud lihtsalt ühest kohast edasi minna. Ronisin altjulgestusega ja no ei saanud rada üles pandud. Vahetasime Tommiga rollid ja tema ronis SOKKIDEGA ära selle koha. Lõpuks ma ikka sealt üle sain, aga ülaltjulgestusega.  Skeemilt vaadates oli see rada seal kusagil numbrite 12 ja 13 vahel. Tuleb rohkem ronida.

papud

Minu armsad ronimispapud, mis jalga pannes on kui Hispaania kingad, kuid kalju peal asendamatud. Nüüd on ka Siimul õiged papud olemas. Saame koos ronimas käima hakata 🙂

 

Ushinen ronimiskalju

Muide sinna Rychenbärgli juurde saamine oli omaette tsirkus. Kuni parklani läksime autodega. Üles sõites … ma pole kunagi niimoodi närveldanud, kui selle manuaalkäigukastiga minibussiga kaasreisijana üles sõites. Sellistesse kohtadesse ei saa ronida manuaal minibussiga!

Stardivalmis

Vanakooli päikesekaitse ninale SPF100+ ehk teeleht 🙂

IMG_2070 - Copy

 

Klettersteig Almenalp

Esimesel hommikul, kui kavatsesime sinna minna soovitati meile tungivalt rentida lisavarustust. Seda aga sel päeval ei olnud enam saada. Teisel päeval oli varustuse rendi koht kinni. Kolmandal saime kõigile dünaamilised enesejulgestusotsad.

Kandersteg Klettersteig

Juhendajad olid lõpuks üles jõudes konsensusel, et me nii keerulist rada ei osanud karta. Küll olime me aga ilmselt noortele asja piisavalt selgeks teinud, sest nemad leidsid, et lihtsam oli, kui nad ootasid.

Kandersteg Klettersteig

Seal ikka mõne koha peal võttis jala värisema küll. Põlved olid ka sinised pärast. Sinikad tulid sellest, et sel ajal, kui ma oma gruppi järgi ootasin olin ma kohe eriti nõmeda koha peal. Tagasi ei saanud minna, sest seal osa gruppi juba ootas ja puhkekoht oli seega hõivatud ja edasi minnes oleks ma kalujunuki taha läinud ja ei oleks saanud jälgida, millal saba järgi jõuab. Nii ma seal kõlkusin kaljunukki kallistades.

Kandersteg Klettersteig

Järgmiseks…

… tulevad kõrgemad mäed, liustikud ja veel teadmata seiklused. Can’t wait!

IMGP0383

Mis Sina arvad?

Kommentaari