5/7 linnajooksude sarjast on tehtud!

  1. Tartu
  2. Rapla
  3. Narva
  4. Rakvere
  5. Pärnu
  6. Tallinn
  7. Türi-Paide

Kohe-kohe ongi tulemas ju Tallinna maraton. Minu poolmaratonide suve raames on see kolmas poolmaraton. Eelmised olid Tartu ehk Otepäält Elvasse joostud ca 23 km ja Narva poolmaraton, mis jäi minule ja kõigile minu tuttavatele meelde telefonisaagana. Tallinnas on varem joostud küll – nii Maijooksusid kui ka Tallinna maratoni raames, aga 21 km tuleb seal esimest korda. Ootan! Paljud sõbrad jooksvad seal ka maratoni, nii et lisaks saab ka neile kaasa elada. Nii et on mida oodata 🙂

Päike ja Pärnu tüdrukud

Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooksu stardis

Pärnu on tore. Olen seal nii palju suvesid veetnud, et linn on täis teisme ea põnevaid mälestusi. Viimati jooksin Pärnus niisama ühe 16-kilomeetrise treeningjooksu skautide Jüripäeva laagris. Üks kord varem olen ka Kahe Silla jooksul osalenud. Aasta oli siis 2012 ja mina ravisin oma segaduses elu jooksmisega. Toona oli tegu pooleldi krossirajaga. Seekordne Kahe Silla jooks kulges mööda ilusaid korrastatud jõekaldaid. Eriti meeldisid mulle aeru motiiviga tänavavalgustid kergliiklustee servades. Kaasaelajaid on samuti jooksjatele hakanud rohkem tekkima Eesti jooksudel. See kõik annab emotsioonile toreda vürtsi juurde.

Pastapidu

Minu vanaisa ja vanaema elavad Pärnu lähedal ja minu perelgi on seal oma majake. Seega tegime Siimuga sellest nädalavahetusest väljasõidu. Saabudes panime paika pasta plaanid ja saunas ahju kütma. Kui kõik notsud saunast puhtana välja tulid oli minul suvikõrvitsa-maasingi pasta valmis.

Pasta suvikõrvitsa, maasingi ja tomatiga

Minu ja Siimu suureks üllatuseks oli vanaisa ka vahuveini klaasid välja võtnud. Pidasime siis ka sünnipäevi, mis meil Jaapanis möödusid. Pastaroa kontseptsioon oli vanavanematele segane – mis siis ikkagi on makaroni ja pasta vahe? Pärast mitme tunnist Jaapani piltide uudistamist kobisime oma majja. Tegime kaminasse tule, rüüpasime piparmünditeed ja pugesime voodisse.

Hommikusöögiks Liina Võileib™

Hommikusöök on mul Vanaema juures alati samasugune. Aegadega on aga järgmised põlvkonnad MINU leiutatud Liina Võileiva ümber ristinud. Alguses see oli täiesti KINDLASTI Liina Võileib. Nüüd olen ma kuulnud seda nimetatavat ka Tuuli Võileivaks ja Leho Võileivaks.

Liina Võileib:

Pärnu rukkileib + merevaik + viil sinki + viil juustu + merevaik .

2-ks minutiks mikrolaine ahju.

Lõpuks kõige peale tomativiilud.

Seda võileiba süüakse soojalt noa ja kahvli abiga. Siimuga mõlemad neid kaks tükki pintslisse pistnuna kiirustasime Pärnu poole, et ikka stardimaterjalid õigeaegselt kätte saada.

Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks

Paar soojendustiiru ümber Endla teatri tegid mulle selgeks, et tegu on T-särgi ilmaga. Tagasi autosse, riietevahetus ja oligi stardikoridori aeg. Kuidagi õnnestus mul ilma jääda tavapärasest soojendusvõimlemisest. Või äkki seekord ei  olnudki? Siimul oli igatahes selle üle hea meel. Talle ei meeldinud Ööjooksul kuuldud kriiskav ülienergiline jooksjate utsitamine. 10 minutit stardikoridoris hüpates ja sirutades, panin kella aegsasti valmis ja tegin ka kindlaks, et kõrvadesse tuleks õige muusika.

Podrunner

Sellel jooksul katsetasin esimest korda sellist asja nagu Podrunner. Tegu on teenusega, kust saab tasuta alla laadida playliste, mis kestavad umbes tund aega JA terve see aeg tiksub ühes rütmis. Tahtsin katsetada, kas selle järgi on hea oma jooksusammu seada. Tuli välja et on küll. Ainult, et olin oma sammu tugevalt alahinnanud. Enne esimest kilomeetrit sain aru, et pean peale panema kõige kiirema tempoga playlisti, mis mul tol hetkel alla laetud oli – 167 lööki minutis. Järgmisteks jooksudeks otsin kindlasti välja ka veelgi kiiremad lood. Äkki aitab rekordeid püstitada?

Finiš

Niimoodi omaenese soundtracki saatel kulgesingi üle kahe silla ja paunakese Vallikääru radadel ning finiš juba paistiski. Olin Siimule enne öelnud midagi stiilis: No Rakveres jooksin 1.04, et siin umbes sama. Ah ei.. teeme siis juba 1.03!

Finišivärava alt jooksin aga läbi, kui ees olid numbrid 1.02.38. Raplat ei korranud, aga ei olnud ka tavapärane aeglasem jooks 🙂

“Kui ma mullivanni ei saa, siis viskan fuajees pikali ja valan krokodillipisaraid!”

Medali graveerimise järjekorda me ära oodata ei viitsinud. Sõitsime spaad ja veekeskust otsima, mille korraldajad olid välja reklaaminud. Google väitis aga, et meie sihtkoht võib olla lõplikult suletud. Tõesti terviseparadiisi koduleht teavitas meid remonditöödest veekeskuses. Kuna me olime sisse keerandu just Strandi parklasse uurisin, kas äkki ka siin on mullivanni võimalust. Näkkas. Oligi!

Strandis proovisime järele kõik basseinid, saunad ja lamamistoolid. Jõudes tundeni, et kui ma veel rohkem lõõgastun jään magama, oli õige aeg sõita maale tagasi.

Kõik tuleb ära süüa!

Vanavanemate iidsete kommete kohaselt toideti meil mõlemal kõht korralikult täis. Kaasa pakiti poole aia saadused. Teel Tartusse planeerisin juba, mida ma kõige selle suvikõrvitsaga peale hakkan.

Kas arengut ka on olnud?

Täna hakkasin selle blogipostituse jaoks otsima 2012 Kahe Silla jooksu tulemusi. 1.02.30. 8 sekundi võrra kiirem, kui 2015. Mis mõttes? Kas tõesti ei mingit arengut? Olin juba enda peale täitsa pahane, et ma 9 sekundit kiiremini ei jooksnud. Tuli aga meelde, et ma võrdlen ju erinevaid distantse. 2012 jooksin sama ajaga 9 km kui nüüd 10 km. Vot see oli kergendus 😀

Mis Sina arvad?

Kommentaari